raamatupidamine väikeettevõttele

Tööleping vs. Töövõtuleping

Meie juurde on tihti pöördutud küsimusega, mis vahe on töölepingul ja töövõtulepingul. Alljärgnev postitus kirjeldab täpselt nende kahe töösuhte vahet ning on loodetavasti abiks teie valikute tegemisel.

Kui juhtub, et töölepingut on keeruline eristada teistest teenuse osutamise lepingutest, saab abi töölepingu seadusest. Selle alusel loetakse leping, mille alusel üks isik teeb teisele tööd (tasu eest) seni töölepinguks, kuni pole vastupidiselt tõendatud. Kui tekib vaidlus, peab tööandja tõendama, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga ning mitte töölepinguga. Näiteks, kui on töötajaga sõlmitud leping pealkirjaga ‘’Töövõtuleping’’, kuid lepingu sisu vastab töösuhtele iseloomulikele tunnustele, on tegemist töölepinguga.

Mis on tööleping?

Tööleping on töösuhe, mille aluseks on töölepingu seadus. Töötaja teeb tööd ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile – tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi. Leping võib olla nii tähtajaline (kindla lõpukuupäevaga) või tähtajatu (lõpukuupäeva pole määratud). Tööandja tasub töötajale perioodiliselt (palk iga kuu eest) ning tavaliselt teeb töötaja tööd 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas. 2019. aastal kehtiv tunnipalga alammäär on 3,21 eurot ning kuupalga alammäär 540 eurot. Töötaja kasutab tööandja poolt antud vahendeid ja teeb tööd isiklikult. Töölepinguga töötajale kohaldub automaatselt 4-kuuline katseaeg, kui pole omavahel lühemas katseajas kokku lepitud. Kui tööandja soovib saata töötaja lähetusse, on viimasel õigus nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist.
Töölepingu kohta on hästi seletatud eesti.ee lehel: https://www.eesti.ee/et/toeoe-ja-toeoesuhted/toeoetamise-alused/toeoeleping/

Mis on töövõtuleping?

Töövõtuleping on töösuhe, mille aluseks on võlaõigusseadus. Sellisel juhul on lepingu poolteks Töövõtja ja Tellija. Töövõtja on kohustatud valmistama/muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse. Tellijal on kohustus selle eest tasu maksta. Töövõtja ja Tellija vahel puudub alluvussuhe, määratakse vaid töö, selle tähtaeg ja tasu. Nagu ka töölepinguga, võib selle lepingu sõlmida nii tähtajaliselt kui ka tähtajatult. Tellija tasub siis, kui töö on üle vaadatud ja valmis. Töövõtja ei pea teostama tööd isiklike vahendite ja materjalidega, ta võib need ka tellida kolmandalt poolelt. Katseaega töövõtulepinguga isikule ei kohaldata. Sellise lepinguga isikut ei saa ka saata töölähetusse ning tal ei ole õigus nõuda lähetusega seotud kulude hüvitamist.

Töövõtulepingu riskid võrreldes töölepinguga

Ettevõtja (käsundisaaja või töövõtja) riskid võrreldes palgatöötajaga seisnevad näiteks selles, et ettevõtja:

  • muretseb ise töövahendid (seadmed, side, kontor, arvuti)
  • hoolitseb ise oma töövoo leidmise eest
  • saab tasu ainult kvaliteetse töö eest ja parandab vead üldjuhul oma vahendite arvelt
  • annab ja tagab tööle garantii
  • koolitab ja sertifitseerib ennast ise
  • hoolitseb ise raamatupidamise ja personali eest
  • katab tööseisaku kulud nt kui projekt peatatakse
  • katab ise puhkusetasu ja haiguspäevade kulud
  • maksab ise oma hüvede eest
  • ei saa koondamistasu ega oma muid töötaja õigus

Allikas: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/tegeliku-toosuhte-varjamine

Puhkus ja ravikindlustus

Töölepingu puhul on töötajal õigus põhipuhkusele (28 päeva), töövõtulepingu puhul õigus puhkusele puudub. Töölepinguga töötaja on kaetud ravikindlustuskaitsega, kuid töövõtulepingu alusel tööd tegev isik on ravikindlustusega kaetud ühe kuu kaupa sõltuvalt saadava tasu suurusest. Töövõtulepingu puhul tekib ravikindlustuskaitse siis, kui selle kohta on tehtud ühes kuus kokku sotsiaalmaksu miinimumkohustuse deklareerimise kanne.

Maksud

Töölepinguga töötajale makstavad rahalised tasud maksustatakse tulumaksuga. Töötasudelt ja muudelt tasudelt makstakse ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Töövõtulepinguga töötaja töö- või teenustasu maksustatakse samuti tulumaksuga. Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu makstakse füüsilisele isikule töövõtulepingu alusel makstud tasudelt.

Ravikindlustusele on õigus nendel, kelle eest üks või mitu juriidilist isikut maksavad tasult sotsiaalmaksu, ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust töölepinguseaduses sätestatud puhkustele (nt. põhipuhkus, õppepuhkus).

Lepingu lõpetamine

Töölepingu lõppemiseks on mitu varianti:

  • vastastikune kokkulepe – poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal
  • tähtaja möödumine – määratud ajaks sõlmitud töölepingu puhul
  • töötaja algatus – töötaja peab tööandjale esitama kirjaliku lahkumisavalduse 1 kuu enne soovitud lahkumiskuupäeva
  • tööandja algatus – tööandja on kohustatud töötajale kirjalikult teatama töölepingu lõpetamisest ning põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Vaid tööandja pankroti puhul ei pea töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult ette teatama
  • kolmandate isikute nõudmine – alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist võib nõuda töötaja vanem või eestkostja, kui töötamine ohustab tema tervist, kõlblust või hariduse omandamist
    pooltest sõltumatud asjaolud, milleks loetakse näiteks töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma jne.

https://www.eesti.ee/et/toeoe-ja-toeoesuhted/toeoetamise-alused/toeoeleping/

Töövõtulepingu lõppemine

Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Töö peab vastama lepingutingimustele ning kuni üleandmiseni vastutab töö juhusliku hävinemise eest töövõtja. Lepingutingimustele mittevastava töö korral võib tellija anda võimaluse töö parandamiseks või uue töö tegemiseks.
https://www.eesti.ee/et/toeoe-ja-toeoesuhted/toeoetamise-alused/toeoevotuleping/