Majandusaasta aruanne on põhjalik koonddokument, mis kajastab ettevõtte majandustegevus tulemusi kindla perioodi – tavaliselt 12 kuu – jooksul.

Majandusaasta aruanne 2024

Majandusaasta aruanne on põhjalik koonddokument, mis kajastab ettevõtte majandustegevus tulemusi kindla perioodi – tavaliselt 12 kuu – jooksul. See on oluline ülevaatlik dokument ettevõtte finantsseisundi, tulemuslikkuse ja tulevikuväljavaadete hindamiseks. Juba alates 1. jaanuarist 2010 on majandusaasta aruanne kohustuslik esitada elektrooniliselt e-äriregistri kaudu. Majandusaasta aruanne tuleb teil esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu ehk enamusel on tähtajaks 30.06 (kui majandusaasta periood on 01.01-31.12). Kui majandusaasta aruannet ei esitata õigeaegselt, võivad ettevõttele järgneda erinevad tagajärjed, sealhulgas rahatrahv, ettevõtte registrist kustutamine ning avalikult nähtav punane märge mis võib viia mainekahju ja probleemideni pankade, äripartnerite või riigiasutustega. Kui aruandeperiood on lõppenud soovitame võtta ühendust raamatupidajaga juba varakult!

Raamatupidamise seaduse alusel liigitatakse ettevõtted suuruse järgi ja esitatakse sellele vastav majandusaasta aruande vorm: mikroettevõte, väikeettevõte, keskmise suurusega ettevõte ja suurettevõte. Kategooria tuleb alates 17.01.2025 jõustunud Raamatupidamise seaduse muudatuse kohaselt valida ka mitte-äriühingul (sh MTÜ, SA, KÜ – Mikro- ja väikeettevõtja valiku puhul on aruande vormide valik piiratud, varasemal kujul aruande esitamiseks, saab valida keskmise suurusega ettevõtja kategooria). Uued kategooriatesse liigitamise tingimused on järgmised (jõustunud 17.01.2025, kehtivad aruannetele, mille periood algab 01.01.2024 või hiljem):

MIKROETTEVÕTE
Raamatupidamiskohustuslane, kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid:

  • Aruandeaasta tulu kuni 900 000 eurot
  • Varad kokku kuni 450 000 eurot
  • Keskmine töötajate arv kuni 10 inimest

NB! Alates 17.01.2025 on mikroettevõtja kategooria puhul tegevusaruande koostamine kohustuslik vaid juhul, kui ühingu netovara ei vasta seaduses toodud nõuetele.

VÄIKEETTEVÕTE
Raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid:

  • Aruandeaasta tulu kuni 15 000 000 eurot
  • Varad kokku kuni 7 500 000 eurot
  • Keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul kuni 50 inimest

KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTE
Raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid:

  • Aruandeaasta tulu kuni 50 000 000 eurot
  • Varad kokku kuni 25 000 000 eurot
  • Keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest

SUURETTEVÕTE
Raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja, väikeettevõtja ega keskmise suurusega ettevõtja.

NB! Enne 01.01.2024 perioodi algusega aruannetele kehtivad varasemad kategooriate tingimused (Raamatupidamise seaduse kuni 16.01.2025 kehtinud versioon Raamatupidamise seadus)

Raamatupidamiskohuslasele on teatud tegevus/finantsnäitajate ületamisel seadusega ette nähtud kohustuslik audit või ülevaatus. See tähendab, et majandusaasta aruandele tuleb lisada ka vandeaudiitori aruanne. Auditi/ülevaatuse kohustust saad kontrollida kui sisestad oma ettevõtte näitajad Audiitorkogu loodud auditikalkulaatorisse. Audiitorkontrolli saab teostada sõltumatu hindaja, kelleks on Eestis audiitorühingute nimekirja kantud audiitorbüroo, keda esindab töövõtus vandeaudiitor.

Majandusaasta aruande koostamine mikro- ja väikeettevõtjal

Mikroettevõte aastaaruandes on 2 põhiaruannet (bilanss, kasumiaruanne) ja 3 lisa. Eesmärgiks on anda nõutud minimaalne info. Mikroettevõtja, kes kasutab võimalust koostada talle ette nähtud lühendatud majandusaasta aruannet ning omakapital vastab nõuetele, ei pea koostama tegevusaruannet.

Väikeettevõte aastaaruandes on 2 põhiaruannet (bilanss, kasumiaruanne), kuni 9 lisa ja tegevusaruanne. Rohkem kui minimaalselt nõutud ei ole vajalik kajastada ning kui on olemasolevaid/potentsiaalsed laenuandjad-investoreid siis on soovituslik teha pigem põhjalikum tegevusaruanne. Pikemalt miks tegevusaruanne on tähtis ning selle nõuetest saad lugeda siit.

Kui Sinu ettevõte kategoriseerib mikro- või väikeettevõtte alla ning vajad abi majandusaasta aruande esitamisel, võta meiega julgelt ühendust, aitame hea meelega!

Aastaaruande lugemine

Majandusaastaaruanne on avalik dokument ja seda saab tasuta lugeda igaüks. Aruandeid lugedes pane tähele:

  • Mitu aastat on ettevõte reaalselt tegutsenud? Kolmandik ettevõtteid lõpetab tegevuse paari aastaga ja pooled lõpetavad viie aastaga. Mida kauem on ettevõte tegutsenud seda usaldusväärsem ja suurem tõenäosus jätkuvuseks.
  • Kas osakapital on sisse makstud? Selle leiab bilansist „sh osakapital nimiväärtuses“ alt ning miinusmärgiga osakapital tähendab, et see on maksmata.
  • Kas omakapital vastab nõuetele? Samuti nähtav bilansist omakapitali real.
  • Kas aruanne on arusaadav, korrektne ja professionaalselt koostatud? Kui aruanne jätab kehva või puuduliku mulje võib see viidata raamatupidamisest ja finantsidest mittehoolivale ettevõtjale.
  • Kas tegevusaruanne (kui see on esitatud) on arusaadav ja kajastab millega ettevõte tegutseb?
  • Kas käive kasvab? Kasumiaruandes kajastatakse müügitulud ehk käive võrreldes eelmis(t)e perioodi(de)ga.

Majandusaasta aruanne 2024 – Raamatupidaja ja juhatuse koostöö

Raamatupidaja teostab raamatupidamise ja koostab aruande vastavalt raamatupidamise seadusele ja maksuseaduste nõuetele, samuti vastavalt raamatupidamise sisekorra-eeskirjadele (mikroettevõtetel ei pea olema, aga võib). Raamatupidaja ei allkirjasta aruannet ja vastutab ainult töölepingu/teenuslepingu ulatuses. Aruande allkirjastab juhatus ja vastutab seal kajastatud andmeteeest. Seetõttu oleks kasulik kui raamatupidaja ja ettevõtja vaatavad aruande koos üle, et kõik oleks õige ja arusaadav.

Vigade parandamine

Teatud juhtudel võib tulla vajadus muuta eelmise aasta aruandes esitatud numbreid. Eeskätt tuleb seda ette kahel juhul:

  • Kui muudetakse arvestusmeetodit
  • Kui leitakse oluline viga eelmises aastas või varasemates perioodides. Väiksemad vead parandatakse jooksvas aastas

Vigade parandamine tehakse uue aruande võrdlusnumbrites, nii nagu ei oleks viga olnud või oleks kasutatud varem ka uut arvestusmeetodit. Vea parandamine tuuakse välja tabelina aruande lisas 1. Kui aruandes esinev viga on väga suur saab esitada ka kordusaruande.

Kui omakapital ei vasta nõuetele

Kui osakapital on äriregistris registreeritud osa siis omakapital on netovarad (varad miinus kohustused). Osaühingu osa väikseim nimiväärtus saab olla 1 sent. Alates 1. veebruarist 2023 ettevõtte asutamisel ei ole osaühingul miinimumkapitali nõuet ja tühistati võimalus asutada osaühing ilma sissemakseta, seega alates 1.veebruarist 2023 kohaldub vaid üks tingimus:

  • ettevõtte netovara peab olema vähemalt pool osa/aktsiakapitalist.

Omakapitali sobivuse nõue varasemalt asutatud ettevõtetele (osakapital 2500€) on järgmine:

  • Kui osakapital on sisse maksmata on omakapital 0.
  • Kui osakapital on suuruses 2500€ – 5000€ ning on sisse makstud on omakapitali nõue 2500€
  • Kui osakapital on üle 5000€ on omakapital 50% osakapitalist.

Kui majandusaasta aruandes kajastub, et ettevõtte omakapital ei vasta nõuetele ja omakapital on negatiivne tuleb selle parandamiseks vastav plaan esitada koos aastaaruandega tegevusaruandes. See annab võimaluse kirjeldada ettevõtte edasisi plaane omakapitali suurendamiseks. Variante selle lahendamiseks on mitmeid:

  • Kui ettevõttel on laenud/arved maksmata suures ulatuses tuleks kaaluda kas ettevõte on üldse veel jätkusuutlik
  • Kui ettevõtja on kandnud ettevõttesse raha laenuna tuleks laen üle viia kohustuste alt omakapitali kas siis muuta laen kui mitterahaliseks sissemakseks osakapitali, loobuda laenust või moodustada laenu arvelt vabatahtlik reserv
  • Täiendav rahaline/mitterahaline sissemakse ettevõttesse