Kirjutatud Marjeta poolt.
Suurfirma juhtide igapäevane praktika on langetada otsuseid finantsaruannete põhjal. Paljudel mikroettevõtjatel esineb aga arvamus, et kui ettevõte on veel väike ja käive samuti, siis piisab vaid ettevõtte pangakonto seisul silma peal hoidmisest.
Siinkohal osutuvadki väga kasulikuks finantsaruanded, sest need aitavad näha pilti suuremalt, kui seda võimaldab pangakonto.
Bilansis kajastatakse ettevõtte varad ja nende soetamise allikad, samuti omakapital (omakapital on see raha mis sa oled ise ettevõttesse investeerinud või kasumi arvel moodustatud reservid ja kohustused. Kuna bilanss ei kajasta vaadeldava perioodi kõiki muudatusi, siis on mõttekas alati bilansi kõrvale võtta ka kasumiaruanne, et olukorda põhjalikumalt analüüsida. Kasumiaruanne näitab ettevõtte tulusid (sissetulekud), kulusid (väljaminekud) ja seda, kas oled majandanud kasumi või kahjumiga.
Bilanssi ja kasumiaruannet on kindlasti vaja koostada rendi- või liisinglepingu sõlmimiseks (näiteks siis, kui soovite liisinguga osta ettevõttele auto või arvuti). Liisingule andja soovib näha neid dokumente, et hinnata nende põhjal Sinu ettevõtte maksevõimet. Ka sellepärast tasub investeerida oma raamatupidamisse, et ei oleks piinlikku momenti, kui lähed valesti koostatud või vigase bilansiga liisinglepingut sõlmima ja jääd seetõttu tehingust ilma.
Samuti on bilanss ja kasumiaruanne nõutavad Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusest tulenevalt, mille järgi need finantsaruanded tuleb avalikustada ühel korral aastas, kajastudes aastaaruandes.
Seetõttu soovitame ja edastamegi ka oma klientidele igakuiselt bilansi ja kasumiaruande. Selline tegevus aitab vältida aastalõpu suuri üllatusi ja seisudel pidevalt silma peal hoida ning langetada tuleviku jaoks kasumlikumaid otsuseid.