Uuest aastast rakendub sporditoetuse maksuvabastus, 100 euro ulatuses kvartalis. Maksuvabastuse eesmärgiks on võimaldada tööandjal ilma täiendavate kuludeta kanda teatud liiki tervise edendamisega seotud kulusid, mis peaks vähendama haiguspäevade arvu.

Samas see ei ole kohustus, ainult võimalus. Tööandjal on õigus otsustada, milliseid tegevusi ja millises ulatuses võimaldatakse (lubatud piirides).

Tegemist on tähtajalise soodustusega, mis kehtib viis aastat ja lõpeb praeguse seisuga 01.01.2023. Enne tähtaja lõppemist analüüsitakse, kas sellest soodustusest on reaalselt kasu olnud, kas soodustust kasutanud isikute haiguspäevade arv on vähenenud. Selleks võrreldakse Maksuameti andmeid, kus on näha töötaja tervisesse investeeritud summad ning Haigekassa andmeid haiguslehtede kohta.

KES SAAB KELLELE TÄPSELT SOODUSTUST ANDA?

Soodustust saavad rakendada oma töötajatele kõik Eesti ettevõtted, välisriikide filiaalid ja püsivad tegevuskohad, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.

Töötajate all on siinkohal mõeldud päris laia ringi inimesi:
– töölepinguga töötaja
– võlaõigusliku lepinguga töötav töötaja (nt töövõtuleping, käsundusleping)
– riigiametnik
– juhatuse või nõukogu liige
– füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud.

Maksuvabastuse piirmäär on ette nähtud ühe töötaja kohta ja see ei ole edasi kantav teistele sama tööandja töötajatele ega järgmisesse kvartalisse.

Kui raamatupidaja Mari talle pakutud 100 eurost soodustust 2018. a esimeses kvartalis ära ei kasuta, siis on see kadunud. Ja sekretär Liina seda ka kasutada ei saa, ikka ainult oma 100 eurot.

Maksusoodustuse piirmäär on töötaja ja tööandja kohta. Kui töötajal on mitu tööandjat, siis soodustust võivad talle pakkuda kõik tööandjad (loogika analoogne isikliku sõiduauto kompensatsiooniga).

Täisajaga töötamise nõuet samuti ei ole. Kui sul on töövõtuleping nt koristajaga (füüsilise isikuga), kes kuus 10 tundi sinu heaks toimetab, siis saad seda võimalust ka talle pakkuda. Ja tegelikult pead ka, kui tahad seda maksuvabastust oma töötajatele kasutada.

KUI PALJU SAAB MAKSUVABASTUST KASUTADA JA MILLISTEL TINGIMUSTEL?

Erisoodustusena ei maksustata töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis ja ainult siis kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele (sh väikese koormusega töövõtulepinguga töötavale koristajale).

Ehk selline variant, et juhataja maksab kinni oma Maijooksu pileti, aga oma töötajatele seda varianti ei paku, kuulub siiski maksustamisele. Kõigile peab võimalust pakkuma, ainult siis on maksuvaba.

MILLISED KULUD TÄPSELT SOBIVAD ANTUD SOODUSTUSEKS?

Viis liiki kulusid loetakse antud juhul kõlblikuks:

1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
Sobib nii töötaja kui ettevõtte meeskonna osalemiseks, aga ikka mitte üle 100 euro kvartalis.Siia alla liigituvad vaid avalikud rahvaspordiüritused, kuhu on võimalik kõigil soovijatel minna. Rahvaspordiürituste all mõeldakse erinevaid ürituste sarju ja üritusi, aga mitte nt ettevõtte oma spordipäevi.

2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused
Siia kuuluvad avalikud spordiklubid, mille liikmetasu saab töötajale kuludokumendi alusel hüvitada.
Sportimisvahendid, riided, jalanõud – neid kulusid maksuvabalt hüvitada ei saa.
Samuti kuuluvad siia ka ettevõtte oma spordiklubid, mille kulusid võib tööandja maksuvabalt katta – tuleb pakkuda kõigile töötajatele osalemise võimalust ja arvesse võtta ainult reaalselt programmis osalevate inimeste maksuvaba limiidi osa.
Siia alla ei kuulu tööandja poolt lühiajaline spordikompleksi rent, sest maksusoodustuse eesmärgiks on toetada töötajate regulaarset tervise edendamist.

3. tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused
Siia kuuluvad spordirajatiste jooksvad kulud (mt remont, koristamine, kommunaalkulud). Siinkohal ei arvestata võrreldava teenuse turuhinda, vaid reaalseid kulusid.
Siia alla ei kuulu uute spordirajatiste loomise investeeringud – need maksustatakse ettevõtlusega mitteseotud kuludena (ainult tulumaks), mitte erisoodustusena.

4. kulutused taastusravi teenustele
Siia kuuluvad vastavas registris oleva taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused.
Taastusarstid on tervishoiutöötajad, kes on registreeritud tervishoiutöötajate riikliks registris.
Füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi ja kliinilise psühholoogi puhul  peab olemas olema kutsetunnistus, mille olemasolu on võimalik kontrollida kutseregistrist.

5. ravikindlustuslepingu kindlustusmakse
Seda punkti seaduse seletuskirjas ei olnud kommenteeritud, aga siia võiksid kuuluda erakliinikute lepingud.

KÄIBEMAKSUGA VÕI KÄIBEMAKSUTA?

Kuna tegemist on nüüd tavalise ettevõtluskuluga, siis saame käibemaksu kulult tagasi küsida ja see ei lähe limiidile arvesse,  eeldusel muidugi, et aluseks on sobiv kuludokument.

Kui töötaja esitab kuluhüvitisnõude ja enda nimele väljastatud arve, siis sealt käibemaksu tagasi arvestada muidugi ei saa ning arvestusse läheb koos käibemaksuga summa.

Kui ettevõtte kasutab SportID teenuseid või maksab spordiklubi koristusteenuse eest ning saab endale tavapärase ostuarve, siis siinkohal arvamused lahknevad. Ühelt poolt on tegemist tavalise kuluga, kust nagu võiks käibemaksu tagasi arvestada – teiselt poolt on maksuamet praegu (2017. a. detsembris) arvamusel, et kuna tegemist on töötaja kulude hüvitamisega, siis ei saa käibemaksu tagasi küsida. Loodame, et lähinädalatel saame selgust.

KUIDAS SEE HÜVITAMINE REAALSELT TOIMIB?

Kui tegemist on sobiva kulu hüvitamisega töötajale (nt spordiklubi liikmetasu), siis esitab töötaja ettevõttele kuluhüvitise avalduse, koos kuludokumendiga. Kuludokumendil võib olla 100 eurot ja kuluhüvitise avaldusel 30 eurot (aga mitte vastupidi).

Kui tegemist on ettevõtte poolt tehtud kuluga, siis liigub ostuarve tavapärast rada, lihtsalt konteeritakse eraldi kulu kontole.

Tööandja peab pidama arvestust, et ta on ikka kõigile oma töötajatele soodustuse kasutamist pakkunud. Tõenäoliselt tavaline väikeettevõte kasutab selleks allkirjalehte (kui ettevõttes on harjutud paberitega toimetama), paberivaba ettevõte küsib digiallkirja ja suures ettevõttes luuakse vast mingi siseveebis lisatav kinnitus.

Samuti peab tööandja pidama arvestust, kui palju konkreetsed töötajad on maksuvabastust kasutanud. Ohtralt lisatööd raamatupidajatele…

Täpset juhendit arvestuse pidamiseks ei ole ette antud, oluline on see, et vajadusel oleks võimalik see Maksuametile ette näidata.

Väikeses ettevõttes teeb raamatupidaja Exceli tabeli ja märgib ära, kes palju soodustust kasutanud on. Samuti on variandiks nt SportID teenust kasutada, mis vastab antud reeglitele – saab kasutada ainult sportimiseks, personaalne ja ajaliselt piiritletud.

Maksusoodustuse kasutamine tuleb töötajate lõikes ka deklareerida, kord aastas, 1.veebruariks. Deklaratsiooniks on INF14, koos makstud autokompensatsioonide ja tasemekoolituse kuludega.

Antud maksusoodustus on igatahes üks tore võimalus, mida tasuks uuest aastast kasutada.