Uuendatud 21.02.2024

Osaühingu asutamisel kiirmenetluse korras on nõutud riigilõiv summas 265€ ja osakapitali sissemakse ise valitud suuruses. Eelnevalt on kehtinud nõue minimaalse osakapitali summaks 2500€, kuid alates 01.02.2023 on asutajatel ise võimalus otsustada, mis suuruses osakapital põhjendatuks peetakse. Uus minimaalne lubatav osakapitali suurus osaühingutele on 1 eurosent. Mitme osaniku puhul osakapital jaotatakse, mille suurus nähakse ette ühingulepinguga. Kuigi riigilõivu peab tasuma koheselt, võib osakapitali sissemakse teha äriomanik hiljem (vaid juhul kui ettevõtte osanikke on üks ja selleks on füüsiline isik). Kui OÜ on tehtud ilma sissemakseta, on äriregistris selle firma juures kirjas ‘asutatud sissemakset tegemata’ ning omanikul pole võimalik välja maksta dividende.

Maksuamet

Kui osakapitali sissemakse ja sellega seonduv on tehtud, siis deklareeri see maksuameti TSD deklaratsioonis. See tähendab, et osakapitali peab deklareerima juba selle maksmisele järgneva kuu 10-daks. Kui vajad abi, kirjuta meile ja aitame hea meelega!

Mis on osakapitali sissemakse?

Osakapital on teatud summa, mis tuleb osaühingu asutamisel äriomanikul firmasse sisse maksta. Raha liigub omaniku isiklikult kontolt firma pangakontole.

Osakapitali peab sisse maksma firma omanik ning selle peab tasuma ühingulepinguga määratud tähtaja jooksul. Kui ühingulepinguga ei ole sissemakse tasumise tähtaega kindlaks määratud, peab osanik tasuma selle viivitamata pärast ühingulepingu sõlmimist.

Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Samas võivad osanikud sissemakse kohustuse täita ka kasumi arvel, nähes kasumi jaotamise otsuses ette kasumi kasutamise sissemakse tasumiseks. Lisanõuded kehtivad ka siis, kui sissemakseta osaühing osaleb ühinemises või jagunemises. Rohkem infot justiitsministeeriumi kodulehe artiklist.

Kuidas teha osakapitali hilisem sissemakse?

*Kehtib ainult ettevõtetele, mis on loodud enne 01.02.2023

Osakapitali hilisem sissemakse on rohkemat, kui lihtsalt raha üle kandmine.

1. samm: firmaomanik kannab oma isiklikult pangakontolt üle raha firma pangakontole, selgitusega ‘Osakapitali sissemakse’. Osakapitali võib üle kanda koheselt täies mahus või siis mitme maksega kuni täieliku tasumiseni.
   
   Kui osakapital on täielikult tasutud:
2. samm: Omanik logib sisse äriregistrisse, alustab muutmiskannet (vali osaühing ja seejärel ‘Alusta muutmiskande avaldust’) ning eemaldab osakapitali osas märke: “Asutatud osakapitali sissemaksmata”. Kui muudatused on salvestatud, peab muutmiskande avalduse eest tasuma riigilõivu 25€ suuruses.
3. samm: Kui osakapital on suurem kui 50 000 eurot, peab omanik saatma äriregistrile panga tõendi sissemakse kohta. Panga digiallkirjastatud tõend, mis tõestaks sissemakse laekumist kontole on vajalik alla laadida firma pangakontolt. Faili formaat peaks seega olema kas DDOC või BDOC.
   
   Muul juhul saab sissemakset registreerida ilma panga tõendita. Äriregistris muutmiskannet tehes kinnitabki juhatus, et sissemakse on tehtud. Sissemakset võib tasuda ka kassasse – see on juhatuse liikme vastutus. Antud viis kehtib nii ettevõtte asutamisel kohe tehtava sissemakse kohta kui ka hilisema osakapitali sissemaksel.

Seejärel muutub firmasse sissekantud summa ettevõtte omaks ning seda võib kasutada vastavalt ettevõtte vajadustele.

Osakapitali sissemakset saab teha ka mitterahaliste vahenditega

Osakapitali mitterahaliseks sissemakseks võib olla näiteks ettevõtte masinad, seadmed, varustus.

Selleks on vaja teha järgmised sammud:

1. samm: Ettevõtjaportaalis peab esitama põhikirja muutmise avalduse. Selles on vastav punkt, mis lubab mitterahalisi sissemakseid.
2. samm: Esita ettevõtjaportaalis avaldus kustutada kanne ‘asutatud ilma sissemakseta’ ning võtta menetlusse sissemakse üleandmise leping ja akt.

Selleks on tarvis järgmisi dokumente:

• osanike otsus
• mitterahalise sissemakse üleandmise leping
• juhatuse hinnang varade väärtuse koha
• kinnisasja (nt. maatükk) või vallasasja (nt.auto) puhul vastavate registrite väljavõte

Rahaline ja mitterahaline sissemakse

Kõige sagedamini makstakse osakapital sisse rahas. Interneti kaudu kiirkorras asutatud ja kohese sissemakseta ettevõttel ei annagi kahjuks võimalust valida, et põhikirjas oleksid lubatud ka mitterahalised sissemaksed. Lihtsam ja mugavam on seda teha korraga, aga sissemakseid võite teha ka mitmes osas.

Raha asemel võite sissemakseks kasutada ka näiteks kinnisvara. Tüüppõhikirjas on vaikimisi märge, et mitterahaline sissemakse on keelatud. Seega tuleb teil mitterahalise sissemakse korral ettevõtte loomise hetkel põhikirja muuta nii, et mitterahaline sissemakse oleks lubatud. Samuti tuleb lisada leping, mis tõendab mitterahalise sissemakse üleandmist ja juhatuse kinnitust selle väärtuse hindamise kohta. Rohkem infot eesti.ee lehelt.

Osakapitalina sissemakstud raha muutub seejärel täiesti tavaliseks ettevõtte rahaks ning seda võib ettevõtte ärilisteks vajadusteks kasutada, sh võtta välja vajadusel sularahana, anda laenu, osta põhivara jne.

Osaühingu võib asutada notariaalselt või elektrooniliselt kiirmenetluses ettevõtjaportaali vahendusel.  https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/osauhing

Viimase sammuna ära unusta sissemakse deklareerimist TSD deklaratsioonil lisas 7. See on oluline selleks, et kui kunagi tulevikus tahad firmat likvideerida, saab sissemakstud osakapitali (deklareeritud) tulumaksuvabalt uuesti välja maksta.

Ettevõtted, kes on osaühingu asutanud 2500€ osakapitali nõudega, kuid pole seda veel tasunud

Enne 01.02.2023 loodud firmad peavad ikkagi osakapitali minimaalses suuruses 2500€ sisse maksma, vastavalt eeltoodud juhistele. Hilisem osakapitali vähendamine või suurendamine käib notariaalselt – rohkem infot meie õigusabi partnerilt. 

Alla 2500 eurose osakapitaliga osaühingu osanik vastutab osakapitali suuruse ja 2500 euro vahele jääva summa ulatuses ajutise halduri tasu ja kulude eest. Näiteks kui osaühingu osakapital on 500 eurot ja osaühingul ei ole piisavalt vara ajutise halduri tasu ja kulude katteks, on osaniku potentsiaalse vastutuse suurus 2000 eurot.

Tasaarveldus

Osakapitali hilisem sissemakse on lubatud tasaarveldada dividendide või töötasuga. Osakapitali sissemakset kui rahalist ülekannet ettevõtte kontole ja uuesti tagasi eraisiku kontole ei tehta vaid tasaarveldus tehakse raamatupidamises. Kohustuslikud maksud tuleb maksta vastavalt määratud tasule.

Näide:
Kui ettevõte soovib tasaarveldada osakapitali näiteks dividendidega on selleks tegevus järgmine:
1) Otsustatakse tasuda dividendideks 2 500 eurot.
2) Äriregistris tehakse ettevõtte kohta muutmiskanne ja kustutatakse “Asutatud osakapitali sissemaksmata”.
3) Raamatupidamisse läheb tegevus kui:
Kreedit: dividendivõlg 2 500 eurot
Deebet: eelmiste perioodide jaotamata kasum 2 500 eurot
4) Dividendid ning osakapitali “sissemakse” deklareeritakse maksuametis ära.
5) Tasutakse dividendide maksud.
NB! Dividendideks peab ettevõttel olema osakapitali muutmiskanne tehtud ja kinnitatud ning esitatud ka esimene majandusaasta aruanne.