RAHALINE TOETUS JUHATUSE LIIKMELE
Justiitsministeeriumi hinnangul puudutaks kavandatav alustava äriühingu juhatuse liikme toetus ligikaudu 1000 inimest ja selle maksmiseks kuluks kokku hinnanguliselt 2,8 miljonit eurot.
Toetuse suuruseks võetaks aasta keskmine töötuskindlustushüvitise makse, mis näiteks 2015. aastal oli 419 eurot. Seda makstaks alustavatele juhtidele kuue kuu jooksul. Sellele lisanduks veel 13 protsenti sotsiaalmaksu, selgub justiitsministeeriumi kavast.
Alustavad ettevõtjad vajavad ministeeriumi hinnangul sageli tuge põhjusel, et ettevõtjal on olemas rahalised vahendid äriühingu alustamiseks, kuid ei pruugi olla piisavalt vahendeid endale juhatuse liikme tasu maksmiseks.
Sellise süsteemi kasutegurina toob ministeerium välja, et vähemalt osa toetatud ettevõtjaid hakkavad ühel hetkel maksma oma juhatuse liikmetele ja töötajatele töötasu, mis toob riigile maksuraha.
Alustava äriühingu juhatuse liikme toetuse saaja peab olema nii äriühingu juhatuse liige kui sama äriühingu osanik. Äriühing ei tohi olla eelneval majandusaastal tegutsenud ega teeninud eriti kasumit. Tööd alustaval juhatuse liikmel peab eelneva kolme aasta jooksul olema vähemalt aasta jagu töötuskindlustusstaaži.
Samuti on tingimuseks seatud see, et juhatuse liikme töölepingut ei ole lõpetatud olulise rikkumise tõttu, ta ei ole töölt ise lahkunud või ei ole lõpetanud töölepingut poolte kokkuleppel.
Alustaval ettevõtjal on võimalik maksumaksja raha ettvõtte käivitamiseks saada Eestis mitmest allikast. Muuhulgas pakub näiteks töötukassa ettevõtluse alustamise toetust, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) erinevaid starditoetusi, Kredex käendatavat stardilaenu, maakondlikud arenduskeskused edastavad Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid, samuti pakuvad omavalitsused erinevaid toetusmeetmeid ja lisaks on võimalik saada erinevaid põllumajandustegevustega seotud toetuseid põllumajandusregistrite ja informatsiooni ametist (PRIA).